Jõudsime Palojärve äärde, siis 5 minutit oli nii…
ja ülejäänud õhtu oli selline…
Kui ma kevadel Karolini õe Grete pulmaseeriat pildistasin, oli ta ise kaadri taga mul tubli abiline. Ei möödunudki kaua, kui oli kiri postkastis, et peaksin kindlasti ka temale pulmapildid tegema. Seega täiesti eriline kogemus pildistada kahele õele pulmapildid mõne kuu vahega.
Meil oli plaan ka ja see oli väga lahe, aga ehk jõuab see kellegi teise pulma-albumi, sest päris nii meil ei läinud. Kuid kui ühel suveõhtul Palojärve ääres ujumas käisin, koitis, et just siin saavad teoks nende pildid! Päevaga olid olemas telgi toikad, kangas ja kõik muu. Erinevus selle paari puhul oli see, et nunnu koera Fiona asemel oli neil veelgi armsam poeg Alfred. Muus osas ma ei jõud ära imestada, kui sarnased võivad ikka õed olla, hääletämber ka üks-ühele.
Ja kerkivale küsimusele, et kuidas nad siis pulmapeole läbimärgadena läksid? Siis taaskord sai pildistamine tehtud pulmapäevale eelneval õhtul. Ja hullasime kaua – oma 4,5 tundi, sellest ka selline kirju pildiseeria:) Ma arvan, et siit tuleb omajagu mõtlemisainet tulevastele paaridele:)
Minu suurimad õnnesoovid teile!!!
Ja kuna kella 22 ajal olime juba peast üsna soojad, tegime midagi ka minule:)
Ja kui Sinulegi pildid meeldisid, siis ära unusta “meeldib” nupule vajutada 😉
